Uus märulituba peagi avatud

Virumaa Teataja http://virumaateataja.postimees.ee/4105643/marulitoas-satuvad-seiklejad-agulihoovi

Neid õpilasi, keda kevadine klassiekskursioon viib tänavu Eesti politseimuuseumisse, ootab uue atraktsioonina märulituba, mis on kunstniku käe all saanud tõelise agulihoovi väljanägemise.

Politseimuuseumi direktor Andrus Eesmaa rääkis, et kui nad hoone, kuhu märulituba sisse seatakse, Rakvere linnavalitsuselt kätte said, mõtlesid nad esialgu, mida sinna siis ikkagi teha.

Eriüksuse laskerada on praegugi politseimuuseumi keldrikorrusel olemas, kuid ainult seitsme sihtmärgiga, seetõttu otsustatigi kõrvalhoone ühes ruumis sisse seada eraldi märulituba. Direktori sõnul löödi ruumi seinad USP-plaadiga üle, et jääks lamedam mulje. “Siis tekkis idee, et äkki laseks kellelgi grafiti teha. Kujundaks ruumi hästi noortepäraseks. Meie mõte oli, et tuba kujutaks endast aguli sisehoovi, kus midagi toimub, ja eriüksus peab sinna sisenema,” kõneles Eesmaa kontseptsioonist.

Ruumist leiab kõik, mida võiks märgata ka ühes hoovis: puuriit, tänava­valgustid, lähedal asuvate majade aknad ja terrass. Igal elemendil on kindel eesmärk: puuriit varjab vaatevälja, avanevate akende taga peituvad märklauad, mida tuleb viie sekundi jooksul tabada.

Ruumi visuaalse poole eest on hoolitsenud kunstnik Alvar Jõe, kes seintele aerosoolvärvidega grafiteid ja muud illustreerivat materjali joonistas.

“Siin on kõik käigu pealt tulnud, ette ma suurt midagi ei mõelnud,” rääkis kunstnik, kes enda sõnul lähtus joonistades ruumist.  “Peab ikka olema nagu tänavanurk, täis täägitud,” lisas ta.

Andrus Eesmaa märkis, et politseimuuseum kunstnikule piire ei seadnud, ainuke tingimus oli see, et roppusi ei tohi seintele kirjutada.

Jõe sõnul pole kirjade seintele tegemine üldse tema teema. “Keeruline see ei ole, aga ma ei saa aru neist inimestest, kes tänavatel sodivad,” tunnistas kunstnik, kes on ise Haljalas noortekeskuse seinale soditud “kunstiteose” üle joonistanud. Haljalas leidub veel teisigi tema töid: kooli, lasteaia ja korvpalliplatsi juures, aga ka noortekeskuses sees. Politseimuuseumi kutse kohta ütles Jõe, et sellised tööpakkumised on alati teretulnud.

Eesmaa kõneles, et esialgu asusid nad grafitimeistrit politsei kaudu otsima. “Et kas neil on andmebaas tüüpidest, kes teevad grafitit,” täpsustas muuseumi direktor, kes Alvar Jõeni jõudis lõpuks ikkagi tuttavate kaudu.

Märuliruum peab valmis olema 15. maiks, mil algab politseimuuseumi tipphooaeg. Siis tuleb muuseumi külastama 3746 kooliõpilast, kellest umbes pooled jõuavad ka märulituppa tulistama. “Igaüks laseb siin ühe salvetäie ehk 20 kuuli, ja kui see nüüd korrutada külastajate arvuga, tuleb päris suur kuulide kogus, mis siia maha jäetakse,” lausus Andrus Eesmaa. “Kui suudame oma ideed teostada, tuleb üks vägev asi,” märkis muuseumi direktor.

Märuliruumis kasutatavad relvad, laskemoon, riietus, kaitsmed, kiivrid ja kindad soetati piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetusega.

 

graffit Politseimuuseumis